Elust ookeanil

Tulin praktikale loodusturismi- ja teaduse ettevõttesse the Naturalist. Vaalatuurid on Naturalisti üks suurimaid müügiartikleid. Meie heal päeval 16-kohaline, muidu 14-kohaline paat on ookeanil väljas täpselt nii tihti kui ilm lubab. Kohtade arv paadis oleneb suurest vaalahuviliste kehakaalust. Ütleme nii, et erinevatest maadest pärit gruppide puhul on vahe tuntav. Hetkel ei ole veel tekkinud olukorda, kus ilm lubaks, aga soovjaid oleks vähe. Pigem on alati huvilisi, kuid ilm ja reisiplaanid ei pruugi alati kattuda. Mõne turisti lend kodumaale jõuab kätte ehk enne, kui ookeani marulised lained veidi lahkemat ilmet näidata jõuavad. Kerge kummist paadiga keset avaookeanit ringi kütmine nõuab üsna stabiilset mereilma. Peamiselt jälgimegi tuulekaarte ning erinevaid ookeaniilmaennustajaid, kelle põhjal saabuvate tuuride ajad paika pannakse. Üldiselt on nii, et hommikune tuur lahkub kell 9, pärastlõunane kell 14. Juhul, kui jõuab, võib päeva lisanduda veel kolmaski tuur, kuid see on pigem harv nähtus, sest üks mereretk võtab tavaliselt aega 4-5 tundi. 

Põhimõtteliselt näeb reis välja nii. Kõigepealt istuvad külalised tükk aega maja ees ja naudivad päikest, seni kuni meie merebioloogid spotteritega suhtlevad. Spotterid istuvad Faiali ja kõrvalsaare Pico kõrgetel mäetippudel ning otsivad ookeanist mereloomi. Nende töö on kõiki vaalareisifirmasid kursis hoida sellega, kus ja millal ja mis liiki looma on nähtud. Väljasõitu ei toimu enne, kui on kindel, et vähemasti kedagi on ookeani peal näha. Juhul, kui enne väljasõitu on aega, teevad merebioloogid koha peal ka sissejuhatuse - näitavad erinevaid vaalu ja delfiine fotodelt, räägivad nende eripäradest ja sellest, miks nad just Assooridel tihti nii hästi vaadeldavad on. Olgu vihjeks öeldud, et siin tulevad enamjaolt mängu geoloogilised tegurid. 

Harilik delfiin

Kui kinnitus olemas, siis tõmbame külalistele ja endale selga kummiülikonnad ning päästevestid. Kiirelt paati ning sõit võib alata. Tavaliselt kulub vaaladeni jõudmiseks ca 1h meresõitu - ehk siis kummipaadiga täiskiirusel mööda ookeani kimamist. Selleks ka kummiülikonnad. Isegi rahuliku ilmaga võib vahel täiesti läbimärjaks saada, kanget ookeanisoola leiab pärast kindlasti nii reisijate silmanurkadest kui ka muudest põnevatest kohtadest. 

blue whale

Sinivaal

Enne reisi on kõiki hoiatatud ka merehaigeks jäämise ohu eest. Tummine hommikusöök või suur kogus piima ei ole enne vaalareisi lubatud. Sellest hoolimata satub paati tihtipeale kangeid mehi, kes on oma ennustajavõimeid kasutades otsustanud, et nende kehale lihtsad tõed ei kehti. Seega tuleb meil merereisidel vahepeal neid näost kaameid ja muidu vapraid reisiselle lohutada ning rahustada… või halvemal juhul lihtsalt kaasa tunda, kui nende hommikusöök üle parda juhtub “kukkuma”. Esimesel pikemal vaalareisil tunnen ka ise end veidi veidralt ja mõtlen, et uskumatu, et meie giidid suudavad päevas käia kuni kolmel vaalavaatlusel. Ausaltöleda suudan ise käia maksimaalselt üks kord ülepäeva. Sellest hoolimata pean tagantjärele tunnistama, et juba mõned merereisid hiljem krõbistame kolleeg Naomiga paadi tagapingil snäkke nagu vanad sägad - samal ajal, kui alles värsked vaalasõbrad üritavad oma merehaigust kontrolli alla saada. 

Olen praeguseks juba näinud väga paljusid mereloomi ning võib öelda, et mul on olnud õnne. Juba oma esimesel retkel nägin sinivaala, kelle kohtamine pole siin just igapäevane nähtus. Sinivaala õnnestus mul kohata suisa kahel järjestikusel retkel. Olen õppinud lugema märke ja aru saama sellest, millal on mingit looma oodata veepinnale tõusmas. Samuti oskan juba aru saada sellest, kui erinevad on delfiinid liigiti ning kuidas nende käitumise ja välimuse põhjal neil ka vahet teha. Sellegipoolest käib merel kõik väga väga kiiresti ja enamasti ei õnnestu pildile püüda väga midagi. Keha lihtsalt kaotab võime telefoniga kusagil midagi zoomida, kui sul samal ajal sinivaal või Risso delfiin silme all oma ujumis- ja hüppeoskusi demonstreerib. Ja olen nüüdseks ka aru saanud, et see on täiesti okei. Koguaeg ei peagi telefon käes passima ja püüdma iga hetke iga hinna eest jäädvustada. Sestap ütlen - eks seda liiki vaalareisile tuleb ise kohale tulla ja omal nahal kogeda. Seda kogemust on väga keeruline täpselt edasi anda, aga tunne on selline, et lahkun siit kõvasti rikkama inimesena. 

Previous
Previous

Tormituultest

Next
Next

Saareelu algusest